Talsinki tunnel tasuks ühendada Rail Balticuga

Augustis alanud Tallinna-Helsingi tunneli tasuvuse eeluuring on asunud analüüsima võimalusi ühendada ökonoomsuse nimel Rail Baltica ja tunneli trassid.Autod rongideleTallinna sadama andmetel tehakse Tallinna ja Helsingi vahel aastas 7,5 miljonit laevareisi ning see number kasvab pidevalt. Soome laht on üks tihedaima liiklusega lahtesid Euroopas, kuid seda turistide, mitte kaubaveo osas. Tulevikus saaksid raudteetunneli kaudu liikuda nii tavareisijad kui kaubaveosed, rääkis Kose.Kose ei osanud veel spekuleerida, kas lisaks rongidele võiksid tunnelis sõitma hakata ka autod, kuid ta arvas, et pigem hakkaksid sõitma Tallinna ja Helsingi vahet rongid, mis võtaksid peale ka autosid.„Selle oleme küll välja selgitanud, et laevaliiklust mõjutaks tunnel minimaalselt, see ei kaoks kusagile. Liiklus kahe linna vahel muutuks lihtsalt nii palju tihedamaks,“ sõnas Kose.Naissaare idee vaevalt teostubKuna tegemist on alles tasuvuse eeluuringuga, pole veel alanud väga põhjalikke geoloogilisi ning geograafilisi uuringuid. „Ühe ideena on välja käidud, et tunnel võiks alata isegi Naissaarelt, sest siis saaks vältida liiga pehmet pinnast, kuhu oleks keeruline tunnelit rajada. Tasuvusuuringu käigus kaasatakse ka keskkonnaeksperdid, neil on selle idee vastu ilmselt küllaga argumente,“ ütles Kose.Kose sõnul on Talsinki tunneli eesmärk ühendada kahe pealinna kesklinnad. „Kui tunnelisuu võiks tulla Eesti poolel Viimsisse, siis see ei tähenda, et inimesed peaksid seal peatuses maha minema. Rong sõidab ju ikkagi edasi kesklinna,“ märkis ta.Esialgsetel hinnangutel võiks tunneli rajamine Usko Anttikoski eskiisi järgi minna maksma 2,7 miljardit eurot. Samas märkis Kose, et tasuvusuuringutest reaalse ehitamiseni läheb varasema praktika põhjal sageli piisavalt kaua aega, et tehnoloogia areneks vahepeal nii palju, et ehitamine kujuneb hinnatust tegelikult odavamaks.Tallinna-Helsingi tunneli tasuvuse eeluuring valmib jaanuari lõpuks, vahekokkuvõte tehakse novembris ja lõppraport ilmub veebruaris 2015.